“Tõeline modernist Allan Murdmaa”
“SIRP” üles kirjutanud Reet Varblane 20.11.2009
„Kolmapäeval avati arhitektuuri- ja disainigaleriis arhitekt Allan Murdmaa näitus, tagasivaade legendaarse looja loomingule. Augusti algul 75aastaseks saanud arhitekt, kunstnik elas aktiivselt kaasa nii väljapanekule kui ka raamatule, mille pani koostöös Allan Murdmaaga tema meenutuste ning enesepeegelduse toel kokku arhitekt Toivo Tammik. Raamatus on samuti arhitekti, Arne Maasiku fotod ja selle on tervikuks kujundanud Martin Pedanik.“
„Toivo Tammik: Allan Murdmaa puhul tuleb rõhutada intuitiivset, jumalast antud lähenemist. Viimasel kohtumisel tõstis Murdmaa esile isegi kummalisena tunduva aspekti: mõtte liikuma hakkamiseks oli tal vaja literatuurset alget. See võis olla väga lihtne alge, mille ta siis mõne stiilse liigutusega paika pani...
Murdmaa ei olnud ülemäära teoreetik, talle meeldis rääkida monumentide rahenduslikust poolest: kuidas midagi oli tehtud. Ta tundis hästi skulptuuritehnikaid ja -võtteid. Maarjamäe tuld hoidvatest kätest raius ta ise ühe. Murdmaa oli võimeline paari lausega kokku võtma mahulise arhitektuuri, konstruktsiooni, kunsti kui ka kõrgema sfääri. Allan Murdmaa positsioon oligi – nii nagu Rein Zobel ütles – ta tuli mujalt. Ta oli võimas seltskonnategelane, värvikas figuur, kuid säilitas distantsi. Ta ei kuulunud mingitesse rühmitustesse, loominguliselt ei vajanud ta partnereid, ta oli äärmiselt suveräänne looja. Just seetõttu ma hakkasingi ta vastu huvi tundma. Kuigi ta ise rõhutas, et ära saa kunagi vanaks, vana olla on äärmiselt tüütu. Ma siis küsisin, et millal sa vanaks said, ta arvas, et nii umbes kuuekümneselt. Sinnamaani oli ta võimas.“